SETOMAA 18.07.-21.07.2024

 

SETOMAA

Meil on kunagise Sõlekeste rahvatantsukollektiivi alamrühma "Mis rühm see on?" liikmetega igasuvine tava külastada koos Eestimaa kauneid paik. Seekord langes korraldamise au minu õlgadele. Mul pikka arutelu endaga polnudki vaja, Setomaa elu ja inimestega olen tahtnud juba ammu lähemalt tuttavaks saada. Väike tutvustus ka Setomaast. Jah, kohalikele on nimi ikka Setomaa, mitte Setumaa, jäägem ka selle juurde. 

Setomaa –   setode asuala on Eesti kaguosas ja sellega piirneval Venemaa territooriumil (suur osa Seto külasid asub Pihkva oblasti Petseri rajoonis).  Setomaa on käristatud pooleks ja venemaa sõjategevuse tõttu ei pääse paljud setod oma kodukohta ega esivanemate haudadele, nii et setod ei tunnista praegust vene piiri ja nimetavad seda kontrolljooneks.

Setomaa nulk –  Setomaa jaguneb territoriaalselt 12 nulgaks. Nulk on traditsiooniline Setomaa piirkond, mis moodustub seto küladest, on nagu külade kogumiks (keksmiselt oli nulgas 10 küla). 

Rahvas –  setosid arvatakse olevat 12 000, kellest aga vaid u 2000 elab ajaloolisel Setomaal, ülejäänud peamiselt Põlvas, Räpinas, Tartus, Tallinnas. Venemaal u paar tuhat setot veel. Kuigi setod on sajandeid elanud kõrvuti venelastega, siis ei ole nad venelastega segunenud, sest elati eraldi külades - setod oma külades, venelased oma külades. Tänu sellele on säilinud ka seto keel. 

Setode nimed - setod said perekonnanimed alles pärast Tartu Rahu lepingu sõlmimist 1920-ndatel aastatel. Ja nad ütlevad nimesid nii, et perekonnanimi tuleb enne (nt Sarve Õie). 

Setomaa vald – moodustati pärast tugevat omavahelist kemplemist ja vägikaikavedu 2017. aastal haldusreformi käigus Mikitamäe, Meremäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga liitmisel. Vallas on 1 alevik (Värska) ja 156 küla.

Pealinn – Setomaa muistne pealinn oli Petseri, praegune haldus- ja majanduskeskus aga on Värska, kultuurikeskus Obinitsa. 

Usk – setod on traditsiooniliselt õigeusklikud. Setomaa vallas on 5 kirikut, millel igal omad kiriku- ja surnuaia pühad. Lisaks võib teede ääres kohata väikseid palvemaju või õigeusu kabeleid, mida nimetatakse tsässonateks.

Seto raha – ja ongi alates 2015. aastast Peko käsul olemas Setomaal oma seto kroonid (ühikud 1, 2, 5, 10, 50, 100 kroonised), mille ringlust korraldab ülembsootska käsul Seto Pank. Ilusad paberrahad (soovitan guugeldada), mis ei ole küll päris raha, aga siiski kasutatakse seda vaba tahte alusel maksevahendina nii Setomaal kui ka väljaspool Setomaad.

Seto ülemsootska (seto keeles ülembsootska) ja sootskad – ülembsootska on igapäevase elu mõttes setode eestkõneleja, esindusisik ja autoriteet. Mütoloogia kohaselt on ülembsootska aga kuningas Peko asemik maa peal. Sootskad on kõik endised ülembsootskad, kes annavad ülembsootskale nõu. Selleks tuleb kokku koosolek, mida nimetatakse kroonikoguks. Ülembsootskat on valitud aastast 1994, praegu on 22. ülembsootskaks Urmo Uiboleht (arvult on siiski vähem neid, sest mõni on ka mitu korda olnud). Ülembsootska valimise eesmärgiks on tegelikult säilitada ja elavdada seto keelt ja kultuuri. Ülembsootskal on ka oma tammepuust valitsussau ehk kiiora.

Seto Kuningriik (ehk kuningriigipäev) – augustikuu esimesel laupäeval peetav seto kultuuri suursündmus, mis toimub igal aastal erinevates Setomaa paikades ja kus valitakse uus ülembsootska (sel aastal tuleb see näiteks Saatses). Keskpäeval kuulutatakse üheks päevaks Seto Kuningriigi seadused Eesti ja vene seadustest kõrgemalseisvaiks, peetakse seto pärimuskultuuriga seotud võistlusi, nt valitakse parim eeslaulja, tantsijad (naised - kargusekargaja, mehed - kasatskilüüjä), pillimees, jõumees (vägümiis), söökide ja jookide valmistajad (õlu, vein, handsa, pirukas, leib), käsitöömeistrid. 

Ülembsootska valimine – ülembsootska kandidaadid seisavad pakule, paku külge seotakse nöör ja kõik kohaletulnud hääletada soovijad võtavad oma kandidaadi paku külge seotud nöörist kinni.  Võitjaks osutub see, kelle nööri küljes kõige pikem rivi valijaid. Näiteks 2024. aastal osales ülembsootska valimisel suisa 5000 inimest.

Kes on aga see saladuslik Peko?  – tema on setode mütoloogiline kuningas,  viljakusjumal. Puhkab legendi järgi Petseri liivakoobastes. Mütoloogias  annab Peko oma tahtmise ja nõu seto rahvale teada ülembsootska unenägudes, kes vahendab selle siis edasi rahvale.

Eepos "Peko" – autor seto rahvalaulik/lauluema Anne Vabarna, kes oli ise kirjaoskamatu. Tekst kirjutati üles aastal 1927 tema ette ütlemise põhjal ja sisaldab ligikaudu 8000 värssi. Eepose peategelane Peko on nii vägilane, talumees, sõjamees, jahimees, koopaerak, kuningas kui ka prohvet.

Anne Vabarna (allikas: Vikipeedia)

Lauluema Anne Vabarna haud Värska kalmistul

Seto leelo – setode mitmehäälne regivärsiline rahvalaul, arvatavalt u 2000 aastat vana seto laulmisstiil. Aastal 2009 kandis UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse komitee selle inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.

Lauldi seto leelot kirmaskitel ehk külapidudel, kus ühes ringis laulmas rahvarõivis naised ja teises pundis juhuslikult kokku saanud külamehed. Lauluringi olid siis kõik oodatud. Üks lauljatest, eestütleja, laulis värsi ning teised kordasid. Igaüks võis uue laulu üles võtta ja kõik oskasid kohe kaasa laulda. Tänapäeval laulavad seto leelot peamiselt leelokoorid. Mul õnnestus naiste ja meeste peaaegu et võistlevat ehedat leelot näha ja kuulda eelmise aasta Seto Folgil, suvalisel hetkel algas ja kordamööda siis kõlas laul, katkematult veel mõnda aega. 

Rahvarõivad –  Seto rõivastusel on olnud kindlad ja ranged reeglid, mille vastu ei tohi kandja eksida. Ranged reeglid on aidanud traditsioonidel jõuda tänasesse päeva välja. Rõivas näitas seeläbi kunagi selle kandja vanust, sotsiaalset ja majanduslikku positsiooni ja jutustas tema eluviisist. Näiteks väga oluline oli sõle kandmise teema, sest sõlge võis kanda vaid viljakas eas abielunaine. Sõlg oli setode maagiline ehe, mis kaitses kurja silma eest naise õrnemat kohta - tema hinge. Näiteks panid seto naised oma uhked ehted veekaussi ja seejärel pesid selle veega oma silmi. Tänapäeval need kombed ja reeglid kipuvad ununema või pigem ajas muutuma. Eraldi teema on veel ehted seo naise kaelas. Lisaks suurele sõlele kantakse kaelas suurt hulka tsaariajast pärit hõberahasid, lisaks on pikema keti otsas kodarraha, mille keskel on samuti hõbemünt. 

Kirmas(k) - see oli seto suvine külapidu (on praegu ka, aga suuresti muutunud kujul). Kirmaseid peeti kirikute ja tsässonate nimipühakute päevadel. Hommikul toimus jumalateenistus, seejärel käidi omaste haudadel, pärastlõunal aga koguneti peoplatsile. Ja peoplatsil leidus alati oma seto tsura ehk noormees, kes peo pilliga käima tõmbas. Suurimad kirmased olid kevadisel jüripäeval (6. mail) Värskas, jaanipäeval (7. juulil) Miikses, päätnitsapäeval (29. juulil) Saatserinnas jt. Mis jaanipäeva puutub, siis setodel on suisa 2 jaanipäeva - 23. juunil peetakse uut ehk vahtset jaani koos ülejäänud Eestiga ja 6. juulil peetakse vana jaani. Ehk siis nende kalendri järgi. Jõule nimetavad nad talsipühadeks ja seda peavad nad jaanuari alguses.

Lühike ülevaade Setomaast antud, nüüd siis asja juurde. Niisiis, mõeldud tehtud - ajakava paika, öömaja ammu juba broneeritud (seda tuli varakult teha, sest samal ajal toimus lähikonnas Ostrova festival, kuhu palju rahvast üle Eesti tuleb, olen isegi käinud), kohaliku giidiga kokkuleppe tehtud, võisimegi teele asuda. Öömajaks olin broneerinud kohad väga vahvas Seto Man Puhkekeskuses (puhkemaja ja kämpingud), mis asub Värskas, ujumiskoht kohe ukse ees.  

Etteruttavalt võin omast kogemusest öelda, et kellele selle äärmiselt põneva piirkonna eluolu, inimesed ja vaatamisväärsused huvi pakub, siis mina soovitan võtta see teekond ette seltskonnaga ja kasutada kohaliku giidi teenuseid. Nt minul õnnestus kaubale saada üsnagi tuntud Seto reisijuhi Helen Külvikuga, kes on väga tore ja asjatundlik inimene ja väga sobiv teejuhiks Setomaal. Kes nüüd hiljuti pärjati muuseas tiitliga Setomaa Pärl 2024.  Ikka Setomaa tutvustamise eest. Kiidan heaks! Esiteks saab tema vahendusel palju olulist infot nii huvitavates kohtades kui ka autosõidu vältel ühest kohast teise, teiseks viib ta kohtadesse kohtuma inimestega, keda omal käel sõites kindlasti ei näeks. Ja kolmandaks - igale poole, mis on põnev, ei oskakski iseenese tarkusest minna. 

Meie jõudsime Värskasse neljapäeval-reedel ja giidiga oli kokku lepitud tuur laupäevaks. Selleks ajaks jagas ta samuti lahkelt soovitusi, mida veel omal käel vaadata tasub. Näiteks jalutasime puhkemaja läheduses asuval suhteliselt värskel Värska promenaadil, käsime vaatamas Värska kirikut ja kalmistut, külastasime Seto talumuuseumi ja tsäimaja, kust tagasi jalutades saime korraliku vihmavalingu osaliseks. Mõnel õnnestus vihmavarju leida mõnusas... Õrsava järves:) Lisaks veetsime aega päikeseloojanguretkel Värska lahel Seto Line laeval. 

Talumuuseumi eksponaadid :) 

Seto naiste peakatted on eriti olulised - linikud naistele, vanikud neidudele, peapaelad, rätid, siidilindid. Pää tegemine on kohe omaette termin. 

Seto talumuuseum Värskas

Laev Värska sadamas

Külastamata jäi Õrsava järve ääres asuv kindral Reegi maja (külastuskeskus, muuseum), mis oli kahjuks suletud, vihma tõttu jäi käimata ka Värska põhjalaagri 5 km pikkune matkarada, mis tutvustab 1920-ndatel rajatud Eesti kaitseväe põhjalaagri ajalugu ja seal säilinud sõjaväekompleksi hooneid. See laager kujutas endast tollal väljaõppekeskust, kus harjutasid ratsaväelased, jalaväelased ja suurtükiväelased üle Eesti ja ehitati sõdurite endi poolt. Jääb järgmiseks korraks, sest Värskasse peab ju ometi tagasi minema.

Laupäeval algas siis oodatud tuur giidiga. Nagu eelpool mainitud, siis ühest paigast teise autodega liikudes teadmiste jagamine jätkus, mingi telefoniäpi kaudu, kus kõik autod olid kuuldel. Tuuri alustasime Obinitsast, mis muuseas oli aastal 2015 soome-ugri kultuuripealinn. Mõelda, ca 25 miljonilise seltskonna kultuuripealinn on seto küla, kus elanikke ca 150. 

Esimene peatuspaik Obinitsa Issanda Muutmise kirik ja kalmistu. Kohalik kirikutegelane rääkis kirikust, seto õigeusust ja olulisemate pühadega seonduvast. Igal kirikul on Setomaal oma tähtis püha. Näiteks Obinitsa kirikupüha on 19. augustil peetav paasapäev ehk Issanda muutmise püha, mis toob külla tuhandeid inimesi, kes kogunevad oma esivanemate haudadele, et mälestada oma lähedasi. Pärast jumalateenistust kirikus toimub haudadel mälestussöömaaeg ja loetakse palveid. Ega siis venelased seda kommet ise välja ei mõelnud haudadel söömas-joomas käia, see pärit soome-ugri rahvastelt.

Edasi läksimegi kalmistule, kuhu olevat maetud inimesi vähemalt 1500 aastat. Kalmistu on seto kuluuris üks olulisemaid kohti. 

Obinitsa Issanda Muutmise kirik 

 

Pühaserätt pannakse ikoonide ümber nii kirikutes kui tsässonites, kuid neid oli ka setode taredes pühasenurgas
 

,

Küünlad lähedastele

Seto lauluema haud

Järgmine sihtpunkt oli Serga tsässon ehk nende õigeusu kabel või palvemaja. See on vana ja armas hoone, mille ees tervitas meid oma kindlasti huvitavate juttudega seto keeles (ei saa öelda, et oleks kõigest aru saanud!) eelmisel päeval 85. sünnipäeva pidanud proua Eevi Liinamäe. Tsässon on ehitatud aastal 1784, taastatud 2007. On see hoone ka sõdadele jalgu jäänud, nii on ühes seinas praegugi võimalik näha Vabadussõja ajast pärit mürsu kildu.  

Nagu kirikuski on ka tsässonas ikooni ümber pühaserätt. Pühaserätid olid kangastelgedel kootud lühikesed linasest, kodus valmistatud linikud, mille otstes olid punase niidiga sisse kootud triibud. Teadaolevalt vanimad säilinud pühaserätid on 19. sajandi keskpaigast. 

Tsässon oli kasutusel nõukogude ajal ja seal peetakse tunniseid teenistusi ka praegu. 

Serga tsässon, mille nimipühakuks Anastassija

Serga tsässon

Pärast tsässona külastust sõitsime Obinitsasse tagasi, et kaeda Obinitsa galeriid, mida peavad sootska Evar Riitsaar ja tema kaasa Kauksi Ülle. Nad on loominguline paar, kes tegelevad vist küll kõikide kunstidega - Evar on ehtekunstnik, maalikunstnik, muusik, näitleja, jutuvestja. Ülle on poetess, sõnaseadja, laulja, muusik, käsitööline. Kaks hunt kriimsilma ühe katuse all. Kõigepealt saime nende häält ja pillimängu kuulda, sest neil on oma ühine bänd Baaba ja Ka ning nad esitasidki paar oma lugu. Ühtlasi saime ise ka kaasa joriseda seto keeles, sest neil on publikumile laulmiseks ka sõnaderaamat jagada. Kui laulud lauldud saime proovida pakutrükki. See on selline kunst, kus puust nikerdatud trükipakk (seal on sõnad, lindude/loomade/taimede/kalade vms kujutised) kaetakse värviga ning vajutatakse selle abil muster kangale. Kuumaga kinnistatakse. Igaüks sai osta seal särgi või koti ja panna sinna pakutrüki tehnikas mingi pildikese või sõna.  Mina ostsin oranži T-särgi ja pakutrükkisin sinna seto lipu. 

Kõrvalhoones asub veel nende käsitööpood Kunstizaal, kus saab soovi korrla lahedaid käsitöö esemeid ja käsitöö napsu osta. 

 

Kauksi Ülle ja Riitsaare Evar

Kõik seinad olid selliseid ägedaid pilte täis 

Rahvusvaheline seltskond - Obi, Nizza ja Obinitsa. 

Kunstizaalis, kunstizaalis...

Foto allikas: Vikipeedia

Pakutrüki stiilinäide

Pärast galeriid oli aeg sööma minna. Selleks oli meil tellitud laud sootska Hõrna Aare ja tema kaasa pidamisel olevasse lahedasse söögikohta Taarka Tarõsse, kus pakutakse head ja ehedat seto toitu. No see söök oligi väga maitsev, enne  veel väike pits handsat ka hinge alla koos peremehe tervitustega. Ikka kohalike kommete kohaselt ehk pits tuleb vastu võtta, vähemalt suu juurde panna, isegi kui ei saa või taha seda juua. Setomaal liikudes tasub meeles pidada. 

Seto keeles kõlavad mõned toidud ägedalt. Näiteks suulliim on suvine külm supp. Või tatiruug ehk seenesupp - nimi on kindlasti mõnusam kui sisu :) 

Tarõ sai oma nime setu lauluema Hilana Taarka (1856-1933) järgi. Tema ja kahe teise setu lauluema auks on püstitatud lauluema kuju Obinitsas järve äärde kõrgele mäenõlvale. Muuseas, Hilana Taarka oli eeslauljaks esimesel seto laulupeol 1922. aastal ja temast on tehtud ka film.

Aga ka see polnud veel kaugeltki kõik, sest ees ootas külastus sootska Sarve Õie koju Kiiova käsitöötallu, kus Seto Kuningriigi ja Õie silti silti kandva tare kõrval tervitas meid lahke perenaine ise. 

Külastus oli väga põnev, Õie rääkis seto rahvarõivist, sellest, mida rahvarõivas seto jaoks tähendab ja mida rõivast välja lugeda saab. Üks meie seast ehiti ka uhkesse seto pidurõivasse, koos sõle, hõberahade ja peakattega. Seejärel toimus väike seto tantsu õpituba, kus Sarve Õie oma poja Sarve Jaani pillimängu saatel seto tantsu õpetas. Lisaks ka muidugi Õie selgitused, kuidas neid tantse tantsima peab Seto moodi. 

Õie Sarv on tõeline seto kultuuri kandja, oli ka aastatel 2009-2010 Setomaa ülembsootska. Tema on oma südameasjaks võtnud setode traditsioonide säilimise ehedalt ja selle kaitsmise väliste mõjude eest. 

Muuseas, president Rüütli ärasaatmisel kõlas Kadrioru kunstimuuseumi ees Õie Sarve poolt presidendi mälestuseks seto itk.

Õie oma kuningriigi ees

Peakatte (linik) suurem hiilgus ja ilu jääb kandja seljataha, pealiniku pitsiga otsad ulatuvad väga madalale. See on eriti peen kunst-käsitöö. 

Turvamees peab selle rahakoguse kandmisel kaasas olema, sest need tsaariaegsed hõberahad kaelas ei ole üldse odavad. 

Kohalik tsura, pärimusmuusika entusiast, Õie poeg Jaan Sarv 

Pärast pisukest enda kogumist saime teekonda jätkata ning siirdusime Vana Jüri seebikotta, mida peab... jah, veel üks sootska (2008-2009) Silver Hüdsi. Tema lugu seebikeetmise juurde oli põnev, aga päris dramaatiline. Ja päris kirju pilt avaneb tema isevalmistatud seepidest, väga lai valik. 

 

Brunot ei tohi tülitada!

Oli põnev teekond, soovitan kõigile!

Aga tantsupeo aastal on paslik lisada siia ka Mis rühm see on? olemust kirjeldava vemmalvärsi (võib kaasa joriseda laulu "Mis maa see on" viisil, inspiratsioon ka 2014 tantsupeo repertuaarist): 

Mis rühm see on? Miks sassi jälle samm neil läheb?

Või on neid tabanud taas nõtrushoog?

Kuid silmades neil ikka alati on säde,

on ettearvamatud nende tantsulood.

Mis rühm see on? Kes suudab samme seada?

Ja kuidas maha panna jalg? Ei tea.

Kuid paelub neid, sest tahaks rohkem teada,

see igal pühapäeval jälle trenni veab.

 

Mis rühm see on? Kas ainult Kalameest nad

seal ümber kuuse keerutavad koos?

Või Marupolkatki ja vahel Labajalga,

Koostegemise ajal võetud Puudutuse poos.

 

Üks nädal vahet ja Aissa läinud meelest

ja Hiiu valsi võttest risti läheb jalg.  

Neid õpetaja manitsegu kasvõi kreeka keeles,

ei takista neid muusika, ei niiskeks läinud palg.

 

Mis rühm see on? Sel tantsul ei näi algust ega lõppu.

Mis tants see on?  Ei suuda mõista keegi.

Ja kuigi õigest rütmist pole kippu ega kõppu,

on lõbus neil ja tähtis on ju seegi.