Looduse-
ja kultuurituur Eestis 01.08. – 14.08.
Mina alustasin Lõuna-Eesti tuuri reedel, 1. augustil, aga Ina oli selleks ajaks juba mitu päeva Setomaal, Nedsaja külas Lummo Kati leelolaagris olnud, kus teadlased ja kohalikud kultuuriinimesd õpetavad igal aastal enne kuningriiki huvilistele uuemaid ja vanemaid seto laule, sõnade loomist, leelo mitmehäälsust ja erilist helilaadi. Ina hindas laagri väga harivaks, mõnusaks, leebeks ja seal osalenud inimesi (keda oli kokku lausa üle 80!) sõbralikeks ning õpetajaid oma ala tõelisteks spetsideks. Järgmine aasta vist pean ka ise sinna minema, kuigi suurem asi laulumees pole. Aga tahan ka osaleda õhtul kirmaskil, kus kohalik legend, pea 90-aastane proua karmoška saatel tšastuskasid laulab! Ja põnev on see leelovärk igal juhul.
Algul... |
... ja hiljem...leia erinevused:) |
Kohapeal selgus küll üllatuslikult, et päris paljud ei täida neid nõudeid - nt kui naisel rahvarõivis puudub peakate, siis on väga pahasti selle asjaga. Aga muidugi oli ka palju väga kauneid seto naisi, kes seda kultuuri tahavad ikkagi hästi edasi kanda.
02.08. – Seto kuningriigipäev ehk Seto Kuningriik Saatses
Seto Kuningriik on tänapäeva Setomaa kõige tähtsam sündmus, setode suurim kokkutulek, mida peetakse iga aasta augustikuu esimesel laupäeval alates aastast 1994. Kuningriigipäeval kõlab seto hümn, lehvib vöökirjaga puna-valge ristilipp, marsib seto sõjavägi, maksab seto kroon ning valitakse veini-, õlle-, hansa-, sõira-, leiva-, piruka- ja näputöömeistrid, pillimehed, tantsijad ja laulja. Kuulda saab Seto leelot, mis on üle 1000 aasta vana seto laulmisstiil
Tantsivad naised ja mehed eraldi ringis, naised on kargusekargajad, mehed aga kasatskilüüjäd.
Päevakava nägi välja selline:
XXXII Seto
Kuningriik Satserinna nulga küläh Saatseh!
• 12.00 Kuningriigi vällähõikaminõ,
tervtüse’
• 12.30 Süüke- juukõ maitsminõ ni
hindaminõ
• 13.00-15.00 Külälava ja päälava programm
• 13.00-15.00 Võistlusõ’
• 16.00
Ülembsootska kõnõh ja kiiora tagasiandminõ, vahtsõ ülembsootka välläsortminõ
• 17.30 Kuninga meistridõ vällähõikaminõ
• 18.30 Sõjaväeparaat
• 19.30 Kuningalaud, kirmask Nedsaja
Küläbändiga
Viisa oli 14
seto krooni või 15 eurot. Seto rahvarõivas tulles on sissepääs tasuta.
Nagu igas õiges kuningriigis, on setodel oma kuningas: seto eepose nimikangelane Peko. Eepose "Peko" autor on Seto rahvalaulik/lauluema Anne Vabarna. Kuna ta oli kirjaoskamatu, siis tekst tuli tema etteütlemise peale üles kirjutada. See valmis aastal 1927. ja sisaldab ligikaudu 8000 värssi.
Legendi järgi puhkab Peko Petseri liivakoopas ega saa ise kuningriiki valitseda. Seetõttu valitseb setosid tema nimel ülembsootska, kes valitaksegi Kuningriigipäeval. Ülembsootska on Peko asemik maa peal ning on setode esindaja, kõneisik, autoriteet jms. Peko annab oma tahtmise ja nõu ülembsootskale edasi tema unenäos ja ülembsootska vahendab need oma rahvale
Ülembsootskal on ka valitsussau, mida nimetatakse kiioraks ja mille ümber iga ülembsootska seob oma paella. Nii et neid paelu selle ümber on päris palju.
Pildil veel ametis olev ülembsootska kiioraga, mis kohe rändab järgmisele ülembsootskale (taustal ka teised sootskad) |
Endised ülembsootskad (ehk edaspidi lihtsalt sootskad) moodustavad Seto kuningriigi kroonikogu (nagu tarkade kogu), kes annab ülembsootskale hääd nõu, kui seda vaja on (peamine nõuandja
Ülembsootska
valimise protsess oli väga põnev. Valimine on väga demokraatlik - kandidaadid astuvad rahva ees laval puupaku
peale, nende ümber kogunevad naised kiidavad rahvale lauluga oma kandidaati.
Pakkude külge seotakse kummalegi poole pikk köis, mille otsast siis inimesed
parema käega kinni haaravad (vastavalt kumma kandidaaadi poolt and hääletavad)
ja saavad käe peale punase täpi, et hääl on arvesse läinud. Seejärel loetakse
hääletanute arv kokku ja selgub võitja. Seekord kandideerisid ülembsootskaks õde
ja vend – kuulsad setod Jane Vabarna (olnud juba ka kahel korral eelnevalt ülembsootska) ja bändidest Zetod ja Trad Attcak! tuntud Jalmar Vabarna.
Ei olnud väga üllatav, et suure häälteenamusega (370 vs 890… päris pikk nöör
jooksis Jalmari pakust) võitis Jalmar. Tema käis oma pilliga juba eelnevalt
rahva seas ringi kaamerad ja mikrofonid kannul, ilmselt ajas oma kampaaniat.
Kampaania käib |
Väike suutäis handsat sõsarale :) |
Kõva kaubandus käis ka kogu päeva üle platsi, sai kohalikke hõrgutisi, jooke ning ka käsitööd, kunsti jne soetada, mida kohalikud meistrid pakkusid. Ina sai näiteks täiendust oma tsaariaegsetele hõberahadele rinnas. Kuna külastajaid on ikkagi tuhandetes, siis ka tavapärane toiduala oli päris lai.
Muud põnevat, nt sõjaväeparaadiks valmis pandud sõidukid:
Õhtul
nautisime Värska lahe kaldal päikeseloojangut ja pererahva poolt lauda toodud imehead suitsukala.
Helina ja Ina |
Illos! |
03.08. –
Võru
Järgmisel päeval jätkasime oma Lõuna-Eesti trippi Võru suunas. Mõtlesime üle kontrpollida ka teele jäävaid vaatamisväärsusi. Ühe sellise tuvastasin google mapsi rebides juhuslikult Võhandu jõe ürgorus, Uku nimeline koobas, mis oli liivakivisse uhutud, päris lahe koht. Veelgi lahedam on ülevalt kaldapealselt sinna alla koopa juurde murda ja tagasi üles ronida :D See nõudis ka veidi akrobaatilisi tehnikaid.
Uku oli kodus ka juhtumisi |
Lisaks koopale jäi tee peale vana villavabriku kunagine vesiveski. Sild, mis Võhandu maratoonaritele kindlasti tuttav on.
Kuid ka see polnud veel kõik. Vaatasime üle ka viimase elus püsinud metsavenna August Sabbe langemiskoha, kuhu oli tema auks kõrgele kaldapealsele (kuigi ta hukkus jõevoogudes) mälestuskivi pandud ja ka kohalikud noorkotkad ja kodutütred käinud sinna pärga toomas. Ilus.
Võrru olin broneerinud majutuse Tamula loftid nimelisse asutusse. Väga armas ja mugav kahel korrusel asuv kõigi mugavustega kodumajutuse moodi majutus – pool majast pererahva kasutuses. Alumisel korrusel mugav divan, kööginurk ja WC ning üleval lai mõnus voodi. Igal juhul soovitan, kes Võrus öömaja otsib. Tamula järv kohe kõrval. Kusjuures ca 60 euri oli vaid hind.
Jalutasime
Võrus ringi, rannas olid kuulutused, pilt sattus juhuse tahtel peale kuulutusele,
mis ütles, et samal õhtul on Võrus kohaliku kultuurimaja Kannel hoovis Indrek
Taalmaa ja Jüri Vlassovi kontsertetendus “Lugusid ja laule”, kus Taalmaa räägib
humoorikaid lugusid ja Vlassov laulab enda kitarri saatel. Muidugi ostsin
piletid ja läksime kaema. Rahvast oli veidi vähevõüitu, aga vaatamist-kuulamist
väärt oli kindlasti, kusjuures Vlassovit olen kuulnud laulmas ainult Kuldse
Trio koosseisus, aga hästi laulab. Ja naerda sai muidugi omajagu.
No comments:
Post a Comment