Sügisreis Rhodosele

 

KREEKA

Kreeka ametlik ja ajalooline nimi - Helleeni Vabariik, Hellas

Rahvaarv - 10,4 miljonit

Pindala - 131 957 km²

Iseseisvus - 15.01.1822 osmanite alt

Pealinn - Ateena 

Rahaühik - euro 

Keel - kreeka 

Religioon - õigeusk 

Saared - ca 1400 (asustatud 227), 1/5 Kreeka territooriumist 

RHODOSE SAAR

Rhodos

Rhodos (kreeka keeles Ρόδος) - see Kreekale kuuluv saar, kus püsielanikke ca 125 000, asub Egeuse meres (Vahemere idaosa), 363 km Kreeka ja 18 km Väike-Aasia poolsaare rannikust. Ehk siis Türgist. Seda Vahemere suuruselt 9. saart peetakse Euroopa kõige päikeselisemaks paigaks. 

Saart nimetataksegi päikesejumala Heliose auks ka Päikesesaareks, samuti nimetatakse Pärlisaareks, aga ka Rüütlite saareks (14.-16.saj saart valitsenud Jeruusalemma Püha Johannese rüütlite järgi)

Saare pindala on ca 1400 km², pikkus 79,7 km ja kõige laiemast kohast on laius 38 km. Kõrgeim mägi on 1216 m, nimeks Atavyros.

Saare pealinn on Rhodos, mille alguseks loetakse aastat 408 ekr, kui sõja tõttu erinevad linnad ühinesid üheks suuremaks. Elanikke on linnas üle 50 000. 

Info, et Rhodose näol on tegu ühe päikeselisema paigaga Euroopas, sobis meile, sest logisema kippuv keha ja väsima kalduv hing vajas turgutust. Koolivaheajaks pole mõistliku hinnaga lende kõige kergem leida, nii ka meil asendus esialgu planeeritud Tenerife hoopis Kreeka saare Rhodosega. Seekord sai proovida eksperimenti, mida edaspidi korrata ei taha - nimelt bussiga Riiga ja pärast bussiga Riiast koju. Eriti tüütu ja nüri oli muidugi tagasi tulles veel bussiga loksuda.

Lendasime läbi Viini, kasutadas Kiwi reisivahendusplatvormi. See tähendab, et ühelt lennult minek teisele on omal vastutusel ja lennud ei ole ühendatud. Ehk kui oleks olnud äraantav pagas, siis oleks pidanud selle vahepeatuses välja võtma ja uuesti lennule registreerima, koos uue turvakontrolliga muidugi. Neil kel vaja ka viisat, siis sel puhul peaks olema ka vahepeatuse kohta viisa, isegi kui lennujaamast ei lahku. Ma ei teadnudki sellisest süsteemist varem ja nüüdki lugesin seda alles pärast piletite ostmist, mis sellistel tingimustel on veidi odavamad. Õnneks lisajamasid meil ei olnud ja saime õhtu lõpuks omadega kenasti Rhodosele. Booking.com pakkus tasuta taksoteenust Diagorase nimelisest rahvusvahelisest lennujaamast hotelli ja seda ka kasutasime - maad oli sinna ca 15 km. Hotell Ibiscus on iseenesest päris viisakas ja mõnus, 4. korrusel asuvast rõduga toast oli ka vaade Egeuse merele. Ilus!  

 

Vaate hotelli rõdult 

Hotell oli küll pisikese basseiniga, aga seda kordagi ei kasutanud, sest et meri noh. See oli näha nii hotelli eest kui tagant, sest hotell asus saare päris põhjatipus.

Järgmisel hommikul oli pärast hommikusööki esimene selge siht - mere äärde. Karsumm! Vesi oli helesinine ja erakordselt soolane, lained olid mõnusalt suured ja vahutavad. Veetemperatuur võis minu tunnetuse järgi olla ehk 22-23 kraadi, täitsa paras. Soolasus oli pigem see, mis liiga pikalt veemõnusid ei lubanud nautida. Läkastama ajas kõvasti, kui veidi suhu sattus vett. Samas selle soolase vee lainel oli ülimõnus vee peal hõljuda, vesi ise kandis mind. 

Edasi viis meid tee tutvuma lähemate vaatamisväärsustega. Alustasime läheduses asuvast ja juba antiikajast alates kasutuses olnud Mandraki sadamast. Sadama sissepääsu valvavad linna sümboliks saanud graatsilised hirvekujud ja peetakse kohaks, kus antiikajal asus Heliose auks aastatel 292–280 eKr püstitatud 37 meetri kõrgune pronksist kuju ehk Rhodose koloss, mis oli üks antiikaja seitsmest maailmaimest. Teadaolevalt hävis härra Heliose kuju aastal 226 eKr maavärinas. 

Hollandi kunstniku Marten van Heemskercki poolt 16. sajandil kujutatud Heliose kuju (Rhodose koloss).

 

Nende 2 hirve vahel arvataksegi olevat seisnud Rhodose koloss

Sadama kõrval on huvitav,  1927. aastal Itaalia okupatsiooni ajal valminud uhkete kotkaste ja ornamentikaga hoone - kuberneri palee (palazzo Governale), mille stiil on nii Veneetsia, Bütsantsi kui Hispaania mõjutustega. Praegu on hoone kasutusel prefektuurina, mis kohaliku piirkonna ametiasutus. Kuberneri hoone kõrval on veel ka ilus Neitsi Maarja kuulutamise kirik ja selle juurde kuuluva kellatorniga. Käisime mööda muuli ka taamal oleva kindluse moodi rajatise juurde. Seal tundsid lisaks inimestele end mõnusalt ka erinevat värvi kassid.  

Õhtul sai ka veidi oldud ja mõeldud. Aga sellest ajalugu vaikib. 

Igasugu rahvast on siin käinud

Hommik on tavaliselt õhtust targem ja tavaliselt ta saabub ootamatult. Küll aga on tore minna rõdule, tõmmata rindu sooja mereõhku ja vaadata maja ees kõrguvaid palme. Et siis pärast hommikusööki siirduda järjekordsele mereprotseduurile soolasesse merre. Ja siis jääb jälle ka natuke ajalugu telefonisilma ette. 

Rhodose keskaegne lõppematuna näivate kaitsemüüridega ümbritsetud vanalinn kuulub aastast 1988 UNESCO maailmapärandi nimekirja. 

Rhodose keskaegne gooti stiilis rüütliordu suurmeistri loss (Palace of the Grand Master of the Knights), tuntud ka kui Kastello loss. Loss rajati 14. sajandil, aga varasemalt oli selles kohas Rüütlite Hospitalleri tsitadell, mis toimis palee, peakorteri ja kindlusena (7. sajandist).

Liblikate org Petaloudes - maist septembrini  koguneb siia lopsaka loodusega niiskesse sälkorgu sadu tuhandeid liblikaid karuslaste sugukonnast (Euplagia quadripunctaria), et siin leida endale partner paaritumisperioodil. 

Lindose küla saare idarannikul, Akropoli jalamil

(47 km Rhodosest):

-          Akropol (looduslik kindlus) - panoraamvaated Egeuse merele ja selle all olevale linnale (piletiga). - 116 m kõrgusel merest

*Kreeka akropolid -  `akro` tähendab kõrgeimat punkti ja `polis` tähendab linna. Need akropolid ei olnud mitte ainult nende linnade poliitilised ja usulised südamed, vaid ka kogukonna identiteedi ja vastupidavuse sümbolid.

-          keskaegse rüütlilossi müüridega ümbritsetud Athena Lindia dooria tempel (sambad)

-          Püha Johannese rüütlite loss - mäe otsas 

-      https://www.rhodesguide.com/travelguide/rhodes_monuments.php?ssp=28 

s

Apollo tempel akropolises? Sinna treppidest üles ronimine võtab naha korralikult märjaks, aga on igati seda vaeva väärt. 

Sirtaki tants - kreeka rahvatants, prouad võtsid meid ka punti tantsima. Tantsitaks rivis, üksteisel õlgadest kinni hoides. Üks kreeka tüüp tegi üksi tantsu, läksin proovisin ka järgi teha. Nimetavad seda zeibekiko tantsuks, seda tantsivadki ainult mehed. Ja tegelikult täpseid samme ette antud polegi, paned tunnete järgi. 

sadam 20.10. - kitsed, kindlus 

massaaž + hüpe 21.10. 

vanalinn ja müürid 22.10.

rendiautoga tiir - mussolini suvila - 23.10. 

Lindos 24.10.

paraseiling  25.10

meri - massaaž 25.10. 

pidu hotelli ees - taadidisko 24 ja 25.10

hooaeg ikkagi oli päris lõpukorral, päiksevarje hakati kokku pakkima ja ini mesi ei olnud ka päris hordideviisi enam