Rännud siin ja seal pool sood: July 2025

MIS RÜHM SEE ON? ehk läänerindel muutusteta!

Kunagise Sõlekeste tantsurühma Mis rühm see on? töökas ja rahuarmastav kollektiiv käib igal suvel koos erinevaid kauneid Eestimaa paiku uudistamas ja ühiselt toredasti aega veetmas. Põhimõtteliselt nagu liikuvad suvepäevad. Igal aastal on erinev korraldaja, kas üksinda või paaris. Seekord oli juhtimispult usaldatud Ulvile, keda assisteeris ja toetas kaasvõitleja Rene. Ja seekord oli sihtkohaks Läänemaa ja ürituse alapealkirjaks Lendav läänlane. Saime näha, kuulda ja katsuda erinevaid vaatamisväärsusi, nii looduslikke kui inimkätega loodut, ajaloolisi kui kultuuriväärtusi. Kõigi objektide juurde kuulusid lahutamatu osana punase kladega ilmunud Ulvi infominutid. Või loengud.

Enne seltskonnaga kohtumist veetsime Inaga tema sünnipäeva õhtu Haapsalus, ilusas Eesti väikelinnas. Aga seekord ei õnnestunud linnuse kõrval asuvate öömaja (Beguta külalistemaja) ega ka õhtusöögi kohaga (Demoresto) märki tabada, nende tase ja hinnaklass ei olnud korrelatsioonis.

11. juuli

Seltskonna kohtumispaigaks sai Haapsalu lähistel Ridalas asuv aastal 1270 valminud Püha Maarja-Magdaleena kirik. Kohalikud peavad seda ilmselt vanimaks kirikuks Eestis, aga see kehtivat Läänemaal paljude kirikute kohta. Ja mis peamine – selles kirikus asub Eesti ainus lenter koos triumfiristiga!

Järgmine peatus oli Põgari palvemaja (valminud 1930), mida praegu nimetatakse Mäevalla palvelaks, sest seda kasutab Mäevalla Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide kogudus. Koht on aga ajalooline sellepoolest, et seal pidas 1944. aasta septembris oma viimase nõupidamise Otto Tiefi valitsus. Neil oli plaan sealt Rootsi põgeneda punaste eest, aga see ei õnnestunud, sest kiirkaater tuli liiga hilja ja nii langes enamik valitsuse liikmetest nõukogude võimu kätte.

Teele jäid omapärased rändkivid (Breti kivid), millele tahutud erinevad sõnumid. Tee ääres oli kivil näiteks teade, et „Kui ilus on inimene siis, kui tema soondes soolab armastuse veri“. Autoriks kohalik külakunstnik Albert „Breti“ Kallasmaa, rahva seas tuntud ka kui ühesilmne lombakas veidrik.

13. sajandist pärit vanas kalurikülas Puises jäi meie teele mälestusmärk 1944. aastal siit samast külast sõja ja punaste eest Rootsi poole teele asunud sõjapõgenikele (autor Seaküla Simson).

Jõudsime oma eksirännakuga Penijõele, kust saab alguse Eesti Vabariigi 100. juubeliaastaks RMK poolt rajatud Penijõe-Kauksi matkarada, pikkusega 613 km ja mis läbib 6 maakonda. Olen selle peaaegu läbi sõitnud rattaga, viimasest otsast ainult veidi tuli optimeerida. Väga tore rada, soovitan. Aga Penijõel asub ka uhke mõis (valminud 1835), mille peahoonest tehti Matsalu looduskaitseala keskus ja kus on ka Matsalu looduskaitseala tutvustav muuseum. Vaatasime seal ka väga hästi tehtud videofilmi kohalikust florast ja faunast, mille teksti luges Fred Jüssi ja taustamuusika autoriks Sven Grünberg. Põnev ja hariv vaatamine oli, kuulamine ka, sest lisatud oli ka lindude häälitsusi. Mõisa juurest algavad ka paar lühemat matkarada, millest ühele peagi ka meie suundusime. Aga enne veel kasutasime RMK loodud einelauda (pinklauad) lõunapausiks. Ulvi oli juba varavalgel paja kuumaks ajanud ja termosetäie seljankat meile teinud. Suur tänu, maitses hää, igatahes! Kõht täis, oligi aeg natuke ennast ka liigutada autosõidu vahele. Raja pikkus oli umbes 3,5 km ja viis meid Penijõe vaatetornini (8 m). Võimalik on seal läbida ka pikem ring, aga siis tuleb valmis olla ka veidi porisemateks oluseks. Puisniit ja seal rahulikult mäletsevad veised ühel pool, Penijõe jõgi voolamas teisel pool. Ja roostik. Suuremat silmailu ümbrus küll ei pakkunud, aga tornist õnnestus näha veidi eemal toimetamas üht kulli. Peaks tegu olema roo-loorkulliga, kes sealkandis info kohaselt elutsebki.

Linnuvaatlejad ja tühi väli

Päevakava järgmine punkt nägi ette Matsalu mõisa külastust. Õigemini selle, mis sellest säilinud on. Ehk mitte liiga palju, räämas ja trööstitu kunagine uhke ehitis, valminud 1780 paiku. Nüüd laiutavad mõisa ees nõgesed. Huvitav on küll falt, et 18i90-ndatel tegutses selles mõisas koduõpetajana Eduard Bornhöhe. ja huvitav oli ka mõisa taga sirguv 3-meetrise läbimõõduga pöök (jep, ikka Eesti jämedaim!), milleni jõudmine nõuab maltsast läbi trügimist.

Peatuse tegime ka väikses Keemu sadamas, kus ka vahva tuletorn-kuut vapralt püsti püsib, kus saab Matsalu lahte ja ümbritsevat rannaniitu koos lindude vägedega kiikriga piiluda. Isegi roost katusega bussiootepaviljon on seal, kus saab vajadusel vihma eest varjuda. Paviljoni katuse alla on endale pesa teinud mitmed pääsukesepered, väikesed pääsud uudishimulikult välja piilumas. Läksin oma telefoniga nende privaattsoonis liiga lähedale, mille peale üks suleline ajas tagumiku pesast välja ja sittus mulle varba peale! See kehajääkide väljutamise hetk õnnestus ka täpselt pildile jäädvustada.

Jaamakorraldaja korraldas meile ka ühised särgid, mütsilodud ja nöörkotid

Korter vajab veidi tuunimist

"No mis sa passid seal? pole pääsukest enne näind vä?"

Meedias on palju juttu olnud ajaloolise Metsküla algkoolist, mis oma tegevust alustas talu juures juba 1852. aastal, praeguses hoones aastal 1912. Aastal 2023 otsustas kohalik omavalitsus Lääneranna vald kooli sulgeda, mille järel rahvas mässu tõstis. Vaatamata vallavalitsejate kangekalsusele jätkas kool 2024. aasta sügisest tegevust erakoolina ja õpilaste arv on kasvavas trendis. Kohalikule rahvale on oluline selle kooli tegutsemine, kus onn põlvest põlve edasi kantud kohalikku kultuuripärandit ja teadmisi.

Metsküla algkool

Vaatamisväärsuste hulka oli korraldajate poolt arvatud sel päeval veel ka Salevere salumägi ja Virtsu lennuväli, aga kuna kell oli juba päris hiliseks läinud (jõud lõppes, ei jaksanud enam) ja tahaks ju veidi suvepäevade raames ka niisama tsillida ja olla, siis Inaga irdusime seltskonnast ja läksime otse ööbimiskohta Vaiste rannahäärberisse. Väga mõnus vana aja hõnguga majutuskoht, mille juures ei puudu saun ega tiik. Lisaks on maja ka väike muuseum. Sauna läkski kiirelt tuli alla, tiir tiiki ja õllelt/veinilt kork maha ning hõlpelu päikesepaistelises maises paradiisis võis alata. Veidi tihe sai programm ilmselt ja see jätkus veel ka viktoriiniga õhtul.