Kreeka (ajaloolise nimega Hellas, kreeka keeles Ελλάς)
Pealinn - Ateeena
Rahvaarv - 10,7 miljonit
Pindala - 131 940 km²
Vana-Kreeka lakkas olemast 146 eKr, kui läks Rooma riigi koosseisu
Iseseisvus - 25.03.1821 Osmani impeeriumi ehk türklaste võimu alt .Algas vabadussõda.
Saari - üle 1400, millest asustatud 227
Kui eelmise aasta sügisesesel koolivaheajal käisime Inaga külastamas Itaaliat, kus saab tunda iidse Vana-Rooma ajalugu ja hõngu, siis sel seadsime sammud (lennukite abiga muidugi) Kreeka pealinna Ateenasse. Ina on juba aastaid koolis lastele õpetanud Vana-Kreekat (muidugi ka Vana-Roomat, aga need sellid võtsid ju palju asju kreeklastelt üle, sest oli mida võtta), nüüd lõpuks avanes võimalus need paigad ka oma silmaga üle vaadata. Ühest nädalast jääb muidugi väheks, et kõike jõuaks näha,aga olulisemad kohad ikka. Kreekat peetakse ikkagi lääne tsivilisatsiooni hälliks ja demokraatia sünnikohaks. Kreeklased andsid maailmale olulise osa teadusest, filosoofiast, kunstist, teatrist, spordist ja arhitektuurist. Kuulsaid mõtlejaid, kirjanikke ja teadlasi võiks jäädagi üles lugema, mis tänapäeval kõigile tuttavad - Socrates, Platon, Aristoteles, Pythagoros, Archimedes, Hippokrates, Sophokles, Euripides. Seal toimusid nii antiiksed olümpiamängud (776. aastal eKr Olümpias) kui ka esimesed kaasaegsed (1896 Ateenas). Rääkikata Vana-Kreeka äärmiselt põnevast mütoloogiast ja jumalatest. Me elaks hoopis teistsuguses maailmas, kui seda kõike ei oleks olnud. Ja on vägev saada osa nendest ajaloolistest paikadest, kus see kõik sündis.
Mõningad tähelepanekud ka kreeklaste, Kreeka ja eluolu kohta. Palju on toredaid kreeklasi. Aga inimesed suitsetavad igal pool, sealhulgas söögilauas. Liikluses teeb igaüks põhimõtteliselt seda, mida heaks arvab - nt vanamees läheb punasega üle tee, kuigi autojuht tema järele keset ristmikku ootab. See taat polnud ainus. Rollerijuhiud on päris hullud, igalt poolt sõeluvad. Ja neid motikaid ja võrre on seal kõvasti. Meenutab natuke Kagu-Aasiat. Inglise keelt räägitakse Kreekas hästi, Itaaliaga ei saa üldse võrrelda, aga eks need peavad end veidi tähtsamaks ka. Söögid on väga head, sai korralikult õgitud! Ja kui palju seal on kasse, joppenpuhh! Ja kõik on ilusad ja sileda karvaga, neidnka tpoidetakse seal usinalt. Kassid on üldiselt linnades ja koerad kogunevad maakohtadess, küladesse, nii et hierarhia on neil seal paigas.
23. oktoober - hakkame jälle sättima
Sarnaselt aastaga 2024 (kui käisime samuti Kreekas, aga ainult Rhodose saarel) olid meil seekordki reisikaaslasteks Kadri ja Vallo. Nad tulid Paidest, tüõid auto meie maja juurde ja sõitsime koos Boldiga lennujaama. Ja reis võiski alata.
 |
| Vallo, Kadri, Ina ja mina. Taamal Lennasrt Meri näitamas suunda. |
Lend Ateenasse käis läbi Frankfurti,kus meil oli armuaega järgmise lennuni 1,5 h. Jõudsime kenasti, kuigi pidime ei tea kuhu rändama eelmise lennu väravast. Aga mõne tunni pärast olimegi kenasti soojas Ateenas, kus 60 euro eest vedas taksojuht meid kesklinna lähistel asuvasse apartmenti nimega Hestia, kuhu olime broneerinud 2 ööd. Muide, Hestia oli vanakreeka mütoloogias koldetule- ja kodurahujumalanna, perekonna kaitsja. Maja katusel on terrass, kust avaneb vaade lähedal asuvale mäele ka linnale.
 |
| Vaade maja katuseterrassilt |
Sularaha välja võtmisega tekkisid küll kohe probleemid, sest kohalike kaupmeeste makseterminal oli numbrid sassi läänud ja üpolnud võimalik käe sees olnud liigutust, vahmid pidime välja mõtlema, mis see kood siis numbriliselt on. Minul kulus sellks aega hommikuni, kui sain värske üpeaga mõelda ja pärast 2 valesti sisestatud koodi lõpuks õige kätte. Ina oli samuti hädas. Ainult Vallo sai rahus olla, sest ei tegelenud sularahaga üldse, vaoid maksis telefoniga,kus vaja. Muuseas, Kreekas saab ka vanadest ATM-dest raha kätte viipega,stbilma kaarti sisestamata. Meil see justkui uus asi. Väikesed ärid on üllatavalt kaua avatud, kuigi lugesin enne, et poed pannakse päris varakult kinni. 22.30 sai rahulikult veel viinamarja ja karastusjkooki osta. Kell 23 saime nüüd lõpuks ka õhtust sööma. Pharao nimeline koht, mis on ilselt kohalike seas päris populaarne, sest meile leidus koht ainult õues, nii et meie Inaga saime istua aknalauale. Baari töötajate tööjaotus oli kummaline - neid oli vist 5 erinevat, kes meid teenindas. Üks lubas lauda, teine tutvustas veine (tema oli sommeljee, mitte mingi kelner!), kolmas võttis tellimuse, neljas tõi lauda, viies käis küsimas, kas on veel soove. Ja üks tekitas segadust - küsis kaheksajalga lauda tuues, kas on soov rooga jagada. Siis tõigi kõikide söögid jagamiseks. Tuli lisaks kaheksajalale lammast ja kukehautist. Või oli see jänes. Aga õhtu lõpuks oli tore, sai juba ka magusaid viinamarju ja kreeka õlut.
24. oktoober - rannapäev
Laupäev pidi ilmaennustuse kohaselt olema sisuliselt reisi ainuke tõeliselt päikseline ja soe päev, siis otsustasime plaane ümber tõsta ja teha see kohustuslik Vahemere tiir kohe ära, kui võimalus veel on. Hommikusöögi koha leidsime linnas ringi liikudes lihtsalt. Mina sain araabiapärast shakshukat (tuneeisast pärit). Pooltoored praemunad punase poslamasla ja paprikaga :)
Enne randa siirudumist käis Vallo kohalikku habemeajaja teenuseid proovimas. Aga siis teele. Meie ööbimiskohast Vouliagmeni randa oli 25 km, võtsime selleks vana hea Boldi. Lähemal linnale saab ka vette, aga mina valisin selle eelnevalt välja. 45 minutit, 20 euri hiljem olime kohal. Linnast väljasõit on ikka vaevaline. Rand on väga korralik, sissepääs 15 eur nägu. Aga see eest on olemas lamamistoolid palmileheliste varjualustega, WC, vahetuskabiinid, dušivõimalus ja, mis peamine, rannabaar:) Inimesi oli päris palju rannailma tulnud nautima, sest õhk ja vesi olid mõlemad oma 23-25 kraadi. Rannavalvegi töötas. Vesi oli mõnus, aga väga soolane. Läänemeri on selle kõrval nagu mageveekogu. Ina veetis vist rohkem aega vees, kui kaldal. 3 h rannas ei ole minu jaoks just tavaline ajaveetmisviis, aga peab tunnistama, et oli mõnus.
 |
| Lõpuks ometi, soe Vahemeri! |
 |
| Siin on pallimängud ja olümpia au sees |
Õhtusöögiga seoses toimus esimene kodusõda vastse abikaasaga. Aga sellest ajalugu vaikib. Igatahes leidsime hiljem ühe toreda mereanni restorani - keedetud roosat kala (mis küll ei näinud kõige apetiitsem välja, aga maitse oli parem), karpe, frititud sardiine. Muhe habemik teenindaja oli, tegime pilte. Tööjaotus oli paigas - sees istusid peremees ja perenaine (ilmselt tegelik töödejuhataja), muhemees vehkis teenindada. Aga boss jooksis pärast tänava otsa kjärgi ja tõi mulle mahaununenud nokamüsi järgi. Efharisto, nagu nad ütlevad, kui tahavad tänada. Lubati ka pilti teha "toorainest" (tehti isegi kambri aken lahti, sain telefoni sisse torgata), mis alles hiljuti alles meres rõõmsalt oma elu elasid.
 |
| Roosa kala langes meie roaks |
 |
| Ka need sardiinid, jah |
 |
| Mereanni retoran - boss ja muhemees! taustal päris boss, ilmselt |
25. oktoober - road tripi algus
Järgmine hommik ei alanud kõige positiivsemate nootidega, sest õues sadas. Hommikusööki see ei seganud, mõnusad road olid seal küll nii hommikul, päeval kui ka õhtul. Ja värsked mahlad.
 |
| Milline empaatia! Ka endal läheb suu lahti :) |
Aga plaan oli rentida auto ja sõita vaatama ka Peloponnesose poolsaart, kus nii mõnigi äge ajalooline paik avastamist ootas. Rendiautoks osutus Mini Cooper Countryman, mis teenis hästi. Roolis oli Ateenast välja sõites Vallo, mõnda aega Ina ja seejärel edasi Kadri. Suured tänud juhirolli ülevõtmise eest, kuigi palöju võimalusi polnudki:) Mina valisin endale teistsuguse juhirolli ja teatavasti ma autoga sõidan ainult kõrval- või tagaistmel. 260 eurot 3 päeva. Kindlustus olemas, nii et iga võimaliku mõlgi pärast ei pidanud muretsema, kuigi neid ei tulnudki. Samas oli liiklus kohati kaootiline, eriti hullud ongi rollerisõitjad,kes tulevad ei tea kust ja lähevad ei tea kuhu.
Esimene ilus vaatamisväärsus oli Korinthose kanal, mõned kilomeetrid enne ajaloolist Korinthose linna. Võimas kanal tehtud selleks, et Korintose lahest Joonia meres pääseks otsem ja ohutumalt Saroni lahte Egeuse meres. Kanali pikkus on 6,5 km, laius 20-25 meetrit, aga muljetavaldav on just kõrgus - kuni 80 meetrit. Ehitus kestis 11 aastat ja valmis 1893. Korralik kraav ikka tehtud!
Lisaks vaadete nautimisel naudivad seal ka benjitajad, sest sillalt saab alla ka hüpata. Kõlab tuttavalt, sest ise olen ka sillalt alla karanud, nimelt 2017 Nepalis. Kuigi see oli veidi kõrgemalt, kui vabalangemine oli juba 100 meetrit. Praegu vaatasin sillalt alla, oi jummel.
 | |
|
 |
| Pirakas kaubalaev näeb välja nagu mängulaev |
 |
Lootsin Korinthose linnas ka midagi põnevat leida, aga isegi süüa ei leidnud. Tegelikult on seal näiteks Akrokorintose
kindlusmägi ja Apolloni
templi (560 eKr) varemed, aga sõitsime siiski edasi, neid paiku otsimata. Tagantjärgi vaadates ei olnudki halb otsus.
Järgmine sihtpunkt oli üks reisi olulisemaid, Mükeene. Täielik ajaloo kants. Kuna aga kell hakkas hiliseks minema, süüa polnud saanud ja üsna varsti tõotas pimedaks minna, siis otsustasime Mükeene jätta järgmiseks päevaks ja sõitsime ööbimiskoha välja Nafplioni (Nauplion) linnas, mis asub Peloponnesose idaosas. Vahemaa oli vaid 25 km. Hotelli juurde autot parkida ei saanud, sest seal võivad liigelda ainult jalakäijad. Hotellist soovitati parkida lähedal asuvasse sadama parklasse. Ohsa jutt, kus seal on sagimist. Meil joppas esimesel õhtul, et leidsinme ainsa vaba parkimiskoha, sest muidu oli kogu parkli täis tuubitud. ja ei olnud kõige väiksem parkla. Edaspidi nägime ka, kuidas inimesed ootasid lihtsalt järjekorras mõne auto lahkumist, et saaks asemele parkida. Ilmselt on linnas selle teemaga päris tuuga.
Seekordne ööbimine oli võetud 2 päevaks Athena hotellis, kahene tuba maksis 174 eurot 2 ööd. Päris kitsas tuba oli, nii et polnud asjugi kuhugi panna. Aga ei hullu, nagunii olime enamus ajast väljas.
Õhtusöögiks võtsin kreeka moussaka, mis on päris hea. Ahjuroog, kus osisteks hakkliha, baklažaan, juust jm. Lisaks võtsime igal õhtul ka kreeka salatit, see on eriti imeline just Peloponnesose poolsaarel, eriti mahlane tomat! Pole varem suur kreeka salati sõber olnud, aga seal ei saanud võtmata jätta, sest see oligi päriselt hea. Ina sõi jälle mereande - krevette. Kah loogiline valik mere ääres, eriti kui oled mereannifänn. Jah, Nafplion asub ka muidugi mere lähedal, Argoolise lahe ääres.
26. oktoober - Mükeene!
Tänaseks lubas ilmateade palju vihma taas, aga ainult hommikupoolikul veidi vesistas ja päeva oodatuimas kohas tuli lausa päike meid saatma. Ina arvas, et see tuleneb sellest, et seto nõid meil kaasas ja vihma ei saa meist jagu. Nii ei saanudki me eriti märga. Pärast hommikusööki hotellis asusime teele.
Esimene vaatamisväärsus oli Tirynose tholos ehk taru kamberhaud, mis rajati juba 1300 aastat e-Kr. Need aastaarvud Ateenas ja Peloponnesosel olid üldse hämmastavad, enamus ajast oli jutt pronksiajast ehk Euroopas umbes 2000-500 aasta eKr. Sellised olid Mükeene tsivilisatsiooni väga monumentaalsed valitsejate ja muu eliiidi matsmispaigad.
Selles kohas saime noppida puu otsast esimesed apelsinid ja nägime esimesi oliivipuid. Ja kõrval oli Iliase mägi.
 |
| Päris ühtekad:) |
Mükeene ise oli teisel aastatuhandel enne Kristust vanakreeka tsivilisatsiooni olulisemaid keskusi ja ka sõjaline tugipunkt. Sealt mäe otsast vaadates võis aru saada, miks see sõjaline tugipunkt on. Sinna pidi olema võimatu jõuda, niivõrd kaugele oli kõik näha ja ise oldi nii kõrgel.
Mükeene põhikohast veidi eespool asub Atreuse varakamber. See on Mükeene tsivisatsiooni kõige paremini säilinud mesitaru- ehk kuppelhaud (tholos), mis ehitati umbes 1250 eKr. Sees on läbimõõt 14 m ja kõrgus 13 m. Hauda viib ligi 36-meetrine maasse süvendatud käik ehk dromos.
 |
| Atreuse varakamber |
Mükeenes alustasime tuuri Mükeenes sealsest arheoloogiamuuseumist (neid leidub Kreekas küll kõikjal). Vanim ese, mida nägin oli 2200 aastat eKr! Seejärel imetlesime Lõviväravat ja ronisime akropoli otsa. Muuseum oli väga muljetavaldav. Üldse on Mükeene väga soovitatav koht, mida Kreekas külastada.
 |
| Esemed Mükeene muuseumis pronksiajast ehk üle 3000 aasta tagasi! |
See 13. sajandil eKr ehitatud Mükeene Lõvivärav oli kindluse peavärav ja näeb ka uhke välja - emalõvide lubjakivist reljeef, mille päid küll enam pole (ehitati eraldi). See värav oli Mükeene kuningate sümbol ja pidi näitama nende võimu nii omadele kui võõrastele. Kindluse müüride sees, Lõvivärava lähedal asub suur A-ringhaud, mis haarati kindlustuse sisse 1250 eKr tehtud laiendustööde käigus ja sinna olid maetud kuninglike perekondade liikmeid 16.sajandil eKr. Need olid tõeline sõjaaristokraatia eliit. Kokku leiti sealt 19 surnukeha ja lisaks palju kuldesemeid, relvi, ehteid jms.
 |
 | |
|
 |
Mükeene A-ringhaud    |
Ja muidugi kolas seal seal ringi daame ja ka kümneid kasse, kes noolisid oma osa turistidelt, nii silitusi kui süüa!
Lahkusime Mükeenest tulvil ägedaid mälestusi ja sõitsime tagasi paari kilomeetri lkaugusel asuvasse Mükeene tänapäevasesse linna, eesmärgiga midagi nüüd hamba alla saada. Söögikoha kõrval asus aga keraamikapood, mis oli tulvil erinevaid põnevaid esemeid. Me Inaga ostsime kaks lahedat keraamilist taldrikut, mis kujutavad tarkusejumalanna Athenat ja muidugi veinijumal Dionysos. Poe kõrval olid jälle vägevad ämmakeeled, mis punetasid viljadest. Ja neid ämmakeeli leidub tõesti igal pool.
 |
| Ämmakeel ehk viigikaktus |
Edasi läks põnevaks. Teel järgmisesse sihtkohta Larissa kindlusesse sattusime nimelt ääretusse mandariini ja apelsini kasvatuse piirkonda, kus neid oli suisa kilomeetrite kaupa. Sõit viis läbi kasvanduse ja ühel hetkel ei pidanud me vastu ja jäime seisma, sest pilt ümberringi oli liiga ahvatlev. Me polnud keegi varem sattunud omapäi keset mandariini ja apelsini kasvandust. Ühtegi hingelist lähedal polnud. Ja nõnda me läksime esimest korda elus mandariini- ja apelsiniraksu. No nagu lapsena sai käidud õunaraksus. Apelsinid päris valmis polnud, aga süüa oli ikka hea. Mandariinid olid valmis, sest puu otsast noppides jäi osa koorest varre külge. Lisaks oli lähedal ka kranaatõunapuu, noppisime ka sealt mõned (õhtul oli mõnus selle seemneid mandariiniga mekkida). Puid oli tõesti sadu seal ümberringi, nii et ei kannata keegi sellega suuremat kahju, kui me mõned viljad noppisime. Aga nii kui liikuma saime, hakkasid ka autod vastu voorima.
Larisa kindlus on 287m kõrguse Larissa mäe otsas, kuhu sõita oli korralik keerutamine mööda päris teravaid serpentiine. Küngas sai nime müütilise kuninga Danaose tütre järgi. Kindlus mängis kriitilist rolli Kreeka iseseisvusvõitluses, kui aastal 1822 hoidis väike hulk kreeka võitlejaid kindlust oma käes, viivitades Türgi armee edasiliikumist.
Kreekas on selliseid kindluseid ilmselt paljude mäeküngaste otsas. Kuigi peale müüride seal muud säilinud pole, siis on on põnev ikka. Lisaks suurepärane vaade linnale ja taamal sillerdavale merele.
Otse mäe kõrval asub Argose linn, mida muuseas peetakse üheks Euroopa ja Kreeka vanimaks pidevalt asustatud linnaks (asutatud umbes 6.–5. aastatuhandel eKr). Need aastanumbrid on ikka müstilised.
 |
| Iidne Argos |
 |
| Noored on juba kirikus ootel |
 |
| Kreeka aaskäoking |
Möödaminnes väike vahelepõige kunagise püramiidi meenutava rajatise juurde. Kõvad ehitusmeistrid on olnud ikka.
Teel linna erutas Inat meri niivõrd, et pidi vahepeal karsumm meres tegema. Ja siis olimegi nipsti linnas tagasi. Järjekordsed road, kreeka salatid, õlled. Ina harjutas hubases baaris ITali allkirja, Vallo juhendamisel :) Pärast õhtusööki (see õgimine oli ikka tervistkahjustav ilmselgelt) läks Ina tuppa puhkama raskest päevatööst, Vallo ja Kadri läksid kõndima ja mina ka, aga omapäi. Oli juba üsna pime. Vahepeal on vaja veidi üksinda ka olla. Selgus, et lõpuks jõudsime samasse kohta mere ja kalju ääres, lihtsalt nemad läksid mööda mere äärt pikemat rada, mina otsemat teed. Kuna google mapp näitas, et lähedal ehk u 500 meetri lkaiugusel on rand, siis tahtsin järgmiseks päevaks üle vaadata, kas seal ka ujumine võimalik (Itaalias eelmine aasta samal ajal oli kogemusi, kus rand oli,aga ujuda ei saanud). Läksin guugli mapi järgi, mis juhatas otse üle mehiste treppide, viis mööda vanadest müüridest, kuni jõudsingi randa. Ina läbi messengeri soovitas ujuma ka minna, kui juba seal olen. Endal seda mõtet polnud, aga kuna rannas ühtegi hingelist polnud ajasin riided maha ja paljalt Vahemere lainetesse! No oli hea küll, ei saa salata. Kõrval hiiglaslik mägi, mille otsas valgustatud Palamidi mägi, mida oli plaanis minna järgmisel päeval vaatama. Aga alt oli ka pimedas hea vaade.
Tagasi hotelli läksin ringiga ja sain nautida Nafplioni kitsaid vanalinna tänavaid. Kell 22.50, muuseas, pole probleemi Kreekas kioskist õlut osta. Vahepeal tekkis teinekordki tunne, et me elame mingis teises Euroopa Liidus, nt kui restoranis kõrval lauas hakkas proua suitsu tegema. Siinkohal on hea lisada, et nägin ka olukordi, kus õhtusel ajal poest (ok, see ei olnud kaubanduskeskus) õlut ostes ka müüjal endal poolik õlu ees oli või kliendi juuresolekul rahumeeli suitsu kimus. Lisaks küsis üke taksojuht esimesel päeval randa sõites, et ega me pahanda, kui taksos suitsu teeb. Me pahandasime, vist solvus.
26. oktoober - Nafplion
Pärast hommikusööki läksime rändama, sest üks öö oli veel broneeritud siia ja seda ajaloolist linna polnud jõudnud ju veel avastadagi. Jalutasime nüüd seda radapidi, mida kõndisid eile pimedas Vallo ja Kadri ehk see oli rannapromenaad. Tõesti ilus! Ina ja minu esmane eemärk oliu taas merre pääseda! Ja seda me saime juba peagi, samas kohas, kus mina õhtul pimedas kümblesin. Tõesti imeline vaade mäele ja selle otsas olevale kindlusele! Aga oktoobri lõpus soojas meres õõtsuda on sama hingekosutav!
 |
| Ilmselt mingi valvepost |
 |
| Paladidi kindlus |
Meie suplesime, Vallo ja Kadri otsiustasid jaölgis ronida juuresoleva mäe otsa. Internetist oli jutt, et u 45 minutit, aga välejalad läksid 20-ga. Kuna meie konditsioon selliseks ronimiseks valmis polnud, siis plaanisime linnast võtta Bolt ja sellega minna, aga selgus, et Nafplionis seda teenust pole (Ateenas nt oli). Mis seal ikka, kuna linnas oli veel ka teine kindlus, mis asub inimlikul küõrgusel, siis jalutasime hoopis sinna. Ja see oli ka igati tore. Meie väisatud Akronafplia kindlus on ka vanem ja asub otse vanalinna kohal. Vanemale turistile nagu loodud ja vaated ikka ilusad. Seda kindlust on ehitatud, hävitatud ja uuesti ehitatud mitme sajandi vältel, vastavalt, kes seal parakajasti valitsesid. Varaseimad asustuse ja kindlustuse jäljed pärinevad pronksiajast, kusjuures esimesed polügoonilised müüriosad ehitati 4. sajandil.
Paladidi kindlus v ja k läksid jala treppidest üles, 20 mint. meil madalam kindlus
28.10. - EI päev
