Okas päkka mulle ehk kondamised iseendaga

 

Oli 2021. aasta algus, kui hakkasin esimest korda sihilikult sihitult ringi jõlkuma, lihtsalt mõni kraad kangemas tempos võrreldes niisama töllerdamisega. Põhjus oli see, et mõni nädal varem, omaenda sünnipäeval, oskasin kiilasjää peal matkates oma põlve ära väänata ja seetõttu mingeid muid liikumisviise ei saanud harrastada mõnda aega. Pealegi ortopeed ka soovitas kõndimist, ortoosiga põlve ümber. Sel ajal oli  ka vanakuri Covid möllamas ja paanikat tekitamas, mis tõttu oli kõndimine  muutunud uueks rahvusspordialaks. Lisaks olid tuhanded inimesed üleöö saanud ka suureks loodusesõbraks - rabad ja metsad olid inimesi täis nagu põdrakärbseid. Parem ikka tuuseldada aegajalt mööda linna ringi, kui päevade kaupa kodus isolatsioonis passida. Isegi Merimetsa või siis Stroomi metsas oli kohati raske liikuda nii, et kellegagi lähikontakti ei satuks, sest kogu metsaalune vohas inimestest. 

Niimoodi oma järjekordsel kõnnituuril olles meenus mulle hiljuti üks varasemalt loetud raamat, mille autoriks ajaleht Sakala ajakirjanik hüüdnimega Myrakas ja raamatu pealkiri “Viina ja viineri vahel ehk paadunud elunautija trennipäevik”. See on lahe jutustus sellest, kuidas üks endasõnutsi keskealine paks alkoholilembene härra läks 2019. aasta 5. päeva hommikul niisama jalutama ja jalutas lõpuks 2 aastaga maha 6000 km ja endalt maha 40 kg. Seejuures oma pahelisi toitumis-joomiskombeid muutmata. Kõndis nõnda sõltumata ilmast ja tujust peaaegu iga jumala päev. See raamat oli üks vaffa lugemine ja pani nüüd mindki mõtlema. Et prooviks ka regulaarselt käia, mitte 2-3 korda kuus. Ma nii hulluks ei plaani minna kui Myrakas ja mingit gigantset kaalulangetamise eesmärki endale ei sea. Lihtsalt vaatan, mitu päeva ma vastu pean ja äkki õnnestub isegi 1 kuu täis venitada. 

Nii ma nüüd siis kõnnin iga päev maha vähemalt 5 km ja... eee...noh, need kuulsad 10 000 sammu peaks ka täis saama igapäevaselt. Ega see sammude arv niisama lihtsalt kokku ei tule, sellest olen ammu aru saanud. Praegu, kui ma neid ridu siia kirja panen, on aasta 2023 algusest möödas 9 päeva ja seni on õnnestunud plaani täita - ühemehebänd "Kand ja Varvas" on maha laapinud selle ajaga 70 km. Saaga läheb aga edasi ja näis, millega ja millal see kõik lõppeb. Ja proovin iseenda motiveerimiseks ja nö järje peal hoidmiseks natuke sellest teekonnast ka iga päev kirja panna. Nii et mis muud kui harakale haigus ja jalgadele valu! 

 

01.01.  –  10,5 km

Aasta vahetus ära Paides, aga pühapäeva pärastlõunal oli aeg tagasi pealinna kobida. Viimastel kuudel on mul kombeks saanud pühapäeviti bussiga Paidest Tallinna saabudes kooberdada bussijaamast koju Heina uulitsasse jalgsi. Mõnikord otse (ca 4 km), mõnikord kaarega. Seekord, uue aasta esimesel päeval, tegin väikse ringi ka sisse ja kodutee pikkuseks sain kokku 6 km. 

Õhtul tundsin, et sellest kuuest kilumeetrist on siiski selgelt vähe ja tatsasin hämaratel Pelgulinna tänavatel veel 4,5 km otsa. 

Hea oli see, et teeolud olid linnas aastavahetusega veidi inimlikumaks läinud ja nüüd polnudki igal sammul enam otsest ohtu libeduse tõttu käpuli käia ja mõni luu ära murda. Või põlv jälle ära väänata libastumisel. 

Päeva peale kokku kogunes üle 18 000 sammu, nii et ei ole paha algatuseks. 

02.01.  –  6 km

Kõndimisele lisaks peab mõnikord siiski päristrenni ka tegema. Nii läksin täna ca 3 km kaugusel asuvasse Omaklubisse jõutrenni (üks omapärane emotsionaalne väikerühmatrenn treeneri juhendamisel) jalgsi. See teeb edasi-tagasi 6 km, seega norm täis ja süda rahul. Eks see tagasitee veidi vaevalisem oli ja tempo tagasihoidlikum, sest et vahepeal oli trenn ju. Aga teed on tõmmanud nüüd kahjuks vesiseks ja ilm na lidriseks. Ehk teab kui mõnus see ilm jalutamiseks ega ilmselt ka millekski muuks ei olnud, aga tühja sellest.      

03.01. – 6 km.

Pärast tööpäeva lõppu hakkasin koduga võrreldes risti vastupidises suunas liikuma. Teekonna valik on oma kulgemisi mõeldes üldse veidi problemaatiline. Kuidagi peaks tegema nii, et ära ei tüütaks. Tüürisin täna ennast sadama suunas ja ümber Nautica keskuse, liikusin läbi pooltalvise ja veel turistidest tulvil vanalinna. Läksin ka Vabadussõja samba juurde, kus tegin korraks peatuse - oli ikkagi Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev ja oli õige hetk kangelastele au anda. 

04.01. – 6 km

Tööpäev läbi, klapid pähe ja, igatahes, teele! Vennaskonna lugu "Ta lihtsalt hulgub linnast linna" oleks sobilik olnud, aga kahjuks seda polnud varnast võtta - "ta lihtsalt hulgub linnast linna, siht on sinna kuhu tuul. Ta vaateväli on ta maailm, tema ulatus ja ruum". Kõlab nagu mina.  

Täna teisaldasin end ivolinnahalli (või siis linnahalliivo) juurest koju läbi Lennusadama, Noblessneri sadama ja Kalamaja kalmistupargi. See park on hea suur, nii et seal saab üldiselt tiirutada nõnda, et selle käigus hulluks ei lähe. Ilm on vahepeal jälle natuke külmemaks läinud ja päris lumevesilörtsi sees ei pidanudki enam kõndima. Neli päeva tehtud, veel ei ole ära tüüdanud. 

05.01. – 7,5 km

Tänane ränd viis mind Merimetsa metsa ja möödus ilusas talveilmas, kus maapind lumekihiga kaetud. Lausa lust. -7 kraadi on täiesti OK talveilm, kuigi tunnetuslikku külma öeldakse olevat -13 kraadi vääriliselt. Käies aga pole sellest lugu, sest panin end korralikult riidesse ja külm ei hakanud kordagi. Lagedal väljal jooksva raja peal pole siiski liiga mugav kõndida, sest tee on tuule poolt lumest paljaks uhutud ja teed katab sulaselge jää. Metsas oli aga küll suurepärane liikuda ja seal ei kippunud ka tuul kallale. Enne koju jõudmist algas tihedam lumesadu, aga keda see ikka väga segab. 

06.01. – 5 km

Täna sai ainult miinimumnorm täis. Jälle mõnusalt talvine kõndimine. Ilmataat, nii hoida! Ei ole niipea seda vett ja löga teedele vaja. Õhtul sai Raekoja platsil Leigaritega ilmarahvale ja koos ilmarahvaga veidi tantsu ka lüüa kolmekuningapäeva puhul (oh mis hea hulk samme jälle😁!). See oli üks tore üritus, mis siis, et külm natuke krõbedaks oli läinud ja lumine jalgealune platsil muutunud jalakeerutuse käigus veidi libedaks. Pärast esinemist tee koju muidugi jalgsi. 

07.01. – 11 km

Täna hommikul käisin jälle Omaklubi trennis, ikka jalgsi ja ikka edasi ja tagasi. 6 km nagu niuhti. Sellele siis boonuseks veidi vähem kui tund "virgutusvõimlemist" kehakultuuri instrumentaariumiga. Mulle meeldib laupäeva hommikuti trennis käia, sest pärast on hea muretu tunne, et on juba midagi tehtud ja mõni külm õlu enam hinge ei kriibi. Nagu ta muidu kriibiks. Häh. 

Hommikune 6 km jäi taaskord väheks. Õhtul tuli lisaks mõnus kõnd meeldivas seltskonnas marsruudil Luige-Kangru-Raku järv-Raudalu-Luige, mis tegi kokku 5 km. Raku järv on tõesti lumisena ilus (mitte et ilma lumeta kole peaks olema), lisaks on sealkandis aktiivsed taliujujad, sest praegugi oleks olnud võimalik koos naha ja karvadega jääauku hüpata. See auk oli ilmselt samal päeval lahti raiutud. Seekord siiski sellest võimalusest loobusime, sest tagasi sooja tuppa oli vaja ka jõuda. Omal jalal. 

Raku järv

Üle 19 000 sammu siis kogunes täna. Kiidan ennast, tubli poiss.  

08.01. – 13,5 km

Teekond koju. Luigelt saab Pärnu maanteele (8 km) mööda kergliiklusteed, mis mingi hetk viib teest eemale, kuhu on rajatud korralik terviserada. Hea rahulik ja vaikne kulgeda. Taas meeldivas seltskonnas kuni Järveni. Sealt edasi 2 peatust bussiga ja siis jälle kand ja varvas, 1-2-3. See 13,5 km on umbes täpselt sama maa, mis Paidest Türile. Olen Paidest Türile mitmeid kordi küll jooksnud ja rattaga sõitnud, aga vist ei tuleks selle peale, et hakkaks sinnapoole lihtsalt niisama astuma.  

Täna ületasin päevasammudega maagilise 20 000 piiri, läheb rekordite raamatusse kirja. Märksõnaks oli teekonnal koju päris märkimisväärne tuul, mis küll enamus ajast minu õnneks seljatagant tõukas. Oleks ma rattaga seda teed läbinud, poleks see tuul kindlasti midagi nii tagant puhunud.  

09.01. – 5 km

Piirdusin seekord 5 kilumeetriga, sest õhtul ootas veel ees ka tantsutrenn 1,5h ja vaja selle tarvis ka ikka värskust jätta kepsudesse. Avastasin koduteel, et Kalaranna tee alguse uusehitiste tagant läheb päris pikalt promenaad mööda mereäärt. Otse vana patarei vangla juurde ja sealt saab juba edasi lennusadamasse, Noblessnerisse ja Kalamaja kalmistuparki. Natuke sain sumbata ka vangla ja lennusadama juures, aga ei miskit hullu. Päeva lõpuks jälle 15 000 sammu koos.  

10.01. - 7,5 km

Täna sain jälle jala soojaks ja kiirelt möödus see tee koju, mis seekord suure kaarega ja läbi Kadrioru. Peab ütlema, et see lumepudru, mis kõnniteedele kohati on tekkinud, kuigi meeldiv läbida ei ole, aga muidu tip-top. Marsruut: Tallinki maja-vanasadam-Kadrioru park-Raekoja plats-Balti jaam-Heina uulits. Tulemus: 15 000 sammu ja kopikad pealegi.  

Talvine Kadriorg - 10. jaanuar

Talvine Kadriorg - 27. jaanuar (sama koht)

    

11.01. - 5 km

Raisk, nüüd läks jälle sulaks kätte ja teed tõmbasid jäiseks ja vesiseks. Lumekattel marssimine on selle kõrval nagu ballett tammeparketil. Aga täna oli küll ikka erakordselt sitt kõndida. Veega kaetud jää vaheldus märja lörtsipasaga, näpuotsaga anti paljast asfalti ka, kus inimesekombel liikuda on võimalik.   

Tänase päeva tähelepanek - tundub, et elektriga on meil siin riigis lood siiski hästi, sest miks muidu päise päeva ajal tänavalaternad siinkandis kõik põlevad. 

On kolmapäev ja jälle tantsutrennipäev, nii et üle 5 km väga ei riski kõndida. Ok, tuli 5,5.  Teeolud muidugi soodustavad praegu tagasihoidlikku distantsi ja ilm ise on ka vahva - alt maapind vesistab ja jäätab, ülevalt tuleb seda jama jälle juurde.  

Koos jalutamise, tantsutrenni ja niisama sebimisega päeva saak 18 000 sammu. Hell, jeah.  

12.01. - 5 km

Tänane kodutee (5 km ja mitte sentimeetritki rohkem!) oli paras ellujäämiskursus. Mina ei tea, kuidas vanemad või liikumisraskustega inimesed täna tänavalt terve nahaga koju pääsesid, sest isegi minusugusel noormehel (😀) oli kohati keeruline. Ja lisaks sadas ka vihma kaela, kohati päris tugevalt isegi. Tuletasin vahepeal endale meelde, et täna on ju 12. jaanuar. WTF? Kui vahepeal sai õnnekombel jala asfaldile panna, siis oli tunne nagu oleks 4-vedu all olnud, nii võimsalt tundus edasiminek paranevat. Kuigi tegelikult oli muidugi vaid 2-vedu, mis on aga kindlalt parem kui jää peal 0,5-vedu. 

Täna lisandus looduslikele teguritele ka inimfaktor - kaks autojuhti püüdsid mind alla ajada (üks tegi paraja tagasinõksaka enne majade vahelt Erika tänavale väljapööramist, kui ma just tema taga olin. Teine jäi ülekäiguraja ees juba seisma, aga kui hakkasin astuma, alustas ka tema liikumist - kätega veski kombel vehkides sain jää peal veel jeeli-jeeli pidama, õnneks tema sai ka, vähemalt läbi akna proua ka vabandas...vist. aga jällegi, WTF?) ja üks märjaks pritsida (hea, et selles kohas liiga palju jääd polnud, muidu poleks ka pääsu olnud ülekastmisest. Nüüd õnnestus meeleheitliku hüppega eemale sellest sahmakast põigata).

Sportimisvõimalused Tallinas aastal 2023 - 25m selili või kiiruisu sprint?

13.01. - 8,5 km 

Niisiis, täna on see kurikuulus 13 ja reede, kuigi ma olen umbes sama ebausklik kui vardasse aetav kodusiga. Aga samanimelisest Smilersi laulust passib siinkohal üks salm teile tsiteerida, mis minu praeguste tegemistega Tallinna tänavatel hästi kokku sobib:

Mu väsinud jalad

ja mu imelik luul.

Nad viivad mind sinna,

kuhu juhatab kuu.

Silmad peaaegu kinni,

vere maitse on suus.

Mind vihm peksab rihmaga näkku

ja vägistab mind jäine tuul

Täna saan päevikusse teha sissekande, et läbitud kokku 8,5 km. Ja lisaks kehalise kasvatuse tund Omaklubi jõuringis.

13 ja reede on püsinud tagajärgedeta, aga vanajumal on loonud tänaseks küll kõik tingimused selleks, et midagi võiks viltu minna. 17 000 sammu ja mitte kirbu sittagi ei juhtunud. Igav.

14.01. - 11 km

Tänasel taliharjapäeval oli juba palju parem õues liikuda, võrreldes paari viimase päevaga. Isegi need kohad, kus eile laiutasid liuväljad, olid täna juba jäävabad. Ja enamus kõnniteid on jälle täitsa käidavad. Naudin seda Linnahalli lähedalt algavat mereäärset promenaadi peaaegu iga päev nüüd. Meres sulistavad mingid veelinnud ka juba. 

Tänane marsruut: Heina uulits-Balti jaam-Oleviste kirik-Linnahall-Kalaranna promenaad-patarei vangla-lennusadam-Kalamaja park-Heina uulits. 

Teel kodust koju

Õhtul läksin korraks poodi ja tagasi koju jõudes avastasin, et olin läbi käinud jälle 4 km. Üle 17 000 sammu kokku täna ja ma ei kurda. 

15.01. - 7 km

Pühapäevad on paras ikaldus igas mõttes. Täna kooserdasin mööda linna täiesti suvaliselt, lihtsalt ühelt tänavalt teise. Mingit plaani polnud, et kuhu ja kuidas. Tuli 7 km, see on OK. Kokku olen selle aastanumbri sees juba üle 100 km maha laapinud. 

16.01. - 6 km

Täna oli päev otsa täielik koerailm õues, nii et hea koer ei aja peremeestki välja, aga õhtuks õnneks see asi leebus ja sai vihmavabalt jalutada. 6 km kopikatega. Aga igaks juhuks kontrollisin pealike kontorihoone ka üle, kõik oli rahulik. 

Ja no etskae, minu kondamiste inspiratsiooniallikas ehib täna delfi terviselehekülge ja tundub, et hakkab seda edaspidi regulaarselt tegema oma tutika kolumni vaheldusel. Tsiteerides käimameest: Tähtis on, et saaks pulli ja et avarduks silmaring".  

Kaege ka perra, kel huvi ja mahti, et mis see Myrakas puhub siis:

https://tervispluss.delfi.ee/artikkel/120128468/kolumn-myrakas-paks-poiss-rokib-ehk-kuidas-umarate-poskede-ja-tasase-moega-poisist-sirgus-tegija 

4 kilti veel otsa ja täna siis kümpa koos.        

17.01. - 6 km

Täna tampisin päris suvaliselt, aga kohustuslik 6 km tuli ära. Vahepeal oli maapind juba täiesti puhtaks läinud, kui need lumele ja jääle heidetud kivikesed välja arvata (mida on õnneks ohtrasti pandud), siis täna on maapind jälle kergelt valge ja kohati veidi libedavõitu seetõttu. Aga linnuke kirjas ja päev õhtal. Mõttetu päev oli muidu.  

18.01. - 5,5 km

Seekord küll käimistingimuste üle vinguda ei saa, lausa lust ja lillepidu oli liikuda. Ei pidanud uisutama, ei olnud hiiglasikke lompe, millest ümber tuleks turnida ega seganud ka tuul, vihm, lumi ega torm. Vana hea kodutee Linnahall-Kalaranna promeaad-patarei-lennusadam-Noblessneri sadam-Kalamaja kalmistupark-Heina uulits. Kalamaja kalmistule olevat inimesi maetud juba sajandeid tagasi, kalmistu suleti 1950-ndatel ja kavandati pargiks vana kalmistu kohale 1964. Kalamaja kalmistupargiks sai aastal 2009.   

Tõestus, et Kalamaja pargi asukohas on olnud kalmistu

19.01. - 5,5 km

Hommik algas erakordsalt sita uudisega - õues oli kõik valge jälle. Õue minnes osutus uudis veel halvemaks - maha polnud tulnud lumi, vaid ilge märg lörtsaplörts. Ei tõotanud head õhtuseks kõndimiseks, aga üllatuslikult olid enamus kõnniteed vahepeal küllatki hästi puhtaks lükatud. Sõidu- ja kõnniteede üleminekud olid muidugi siiski endiselt väga vesised. 

20.01. - 5,5 km

Trenn omaklubis ja siis tipa-tapa kodu poole. Need kõnniteed, mis eile puhastamata jäid, on täna korralikult jääs, sest öösel on külmetanud. Kohati väga vahva jalgealune taas seega. Kuna omaklubist Vana-Lõuna tänaval koju on maad ca 3 km, siis pidin suvaliselt tänavatel keerutama, et oma miinimumnorm ära täita. Õnnestus ja nüüd võib keskenduda juba nädalavahetusele. 

21.01. - 5 km

Milline imeline talveilm! Päike, mõned külmakraadid ja udu. Autoga sõita pole siiski kuigi lõbus, sest kohati nähtavus vaid umbes 10 meetrit. Aga pärast mõnetunnist tööd tolmustes tingimustes (heina vedu 1870. aastal valminud maja lakast põllule) oli jalutuskäik suurepärane. Veidi väsitav, aga suurepärane tiir Kuimetsa põldude ja metsa vahel. Pilt ütleb rohkem kui 1000 sõna. 

22.01. - 7 km

Täna oli pärast eksirännakutelt koju jõudmist tugitoolispordi päev - korvpall, laskesuusatamine, suusahüpped. Aga siis teele. Mõnus ilm ikka kõndimiseks, võrreldes paari päeva taguse sulalögaga. Heina-Paldiski maantee-Merimetsa mets-Kolde pst-Heina uulits. 

23.01. - 5,5 km

23. päev ja ei ole veel vanainimesel tüdimuse ja väsimuse märke. Vana hea mereäärne promenaad-patarei vangla-Lennusadam-Noblessneri sadam-kalmistupark ja kodu. Paar tundi lebotamist kodus Myraka raamatu seltsis ja siis 53. kk-i tantsima. 

Tööl oli täna tähtis päev, kui meile tulid külla riiklik lepitaja ja tema käsilased. Kusjuures praegune lepitaja on kunagine suurettevõtte juht ehk tööandjate seltsist tulnud ja temaga koos Harri Taliga, kes tuntud kunagise ametiühingu aktiivse bossina. Nüüd aga siis neil leivad ühes kapis ja peame nende vahendusel oma ametiühinguga puid ja maid jagama.   

Ja õhtul saime teadmisi, kuidas 19. sajandi lõpus, 20. alguses Jüri kihelkonnas elati, lauldi ja tantsiti. Ja et Nabala kandi rahvas oli vähe ummamuudu. Kogujad (pärimuse) käisid rahva seas tantse üles tähendamas ja see on tänapäeva silmas pidades väga vahva, sest muidu me neist tantsudest miskit ei teaks. Aga nüüd saame järgi teha, mis esivanemad ees tegid.  

24.01. - 7 km

Oi Kurjam, jälle plussis ilm ja teed niisked. Kohati suisa paljad. Ja ilmateade ei luba ka edaspidi miskit head (et oleks natukenegi stabiilne see ilm ja olemine ehk lumi ja mõni miinuskraad), kõigub plussi ja miinuse vahel, nii et üks pidev rist ja viletsus. Ei ole ei talv ega kevad, nii et peaks miski vahepealse aastaaja nimetuse  välja mõtlema.

Pärast kupli puhastamist liiksetest karvadest (jah, pealagi veidi läigib, aga midagi ikka on veel maha ajada!) tegin oma igapäevase tiiru ära ja rahu maapeal.     

25.01. - 5,5 km 

Kaua see nöök kestab veel, ah? Üks väheseid asju, mida oma kooliaja matemaatika tundidest mäletan, on see, et miinus ja pluss teeb kokku miinuse. Täna liikleja seisukohast tähendab see, et õhtul pluss, öösel miinus ja hommikul jää...libe nagu kuradi lutsukala. Kohati on ikka päris võigas liikuda. Seal, kus lõpeb asfalt, seal ootab mind jää. Eile sõber läks ja jäigi teele, täna võib see saatus leida mind... 

26.01. - 7 km

Õnneks see saatus mind üles ikkagi ei leidnud ja pääsesin terve nahaga koju. Täna olid teeolud juba veidi paremad ja paljast asfalti tuiamise asemel kiiruse arendamiseks rohkem. Nii et kihutasin läbi linna, tuul juhatas mind mu teel. 200 ei ole enam kaugel. See tähendab, et mitte Eesti 200, vaid 200 km jaanuaris. Tuleb ära, kus ta pääseb, reo. 

Auväärt tantsuõpetaja ootamatu pakkumine osaleda uuel nädalal rahvatantsuassamblee Leigarid koosseisus ühes ETV uue telesaate salvestusel paari tantsuga lõi põhja alt ära ja tõi kananaha ihule. Need suured TV kaamerad ei ole ikka minu jaoks loodud (on üks kogemus olnud), aga projekt ise tuleb küll põnev, jään huviga ootama. Ise andsin siis loobumisvõidu.  

27.01. - 12,5 km 

Tohotillae, täna näidatakse meile isegi sinist taevast ja päikest! -1 kraadi. Lust ja lillepidu, võrreldes viimaste päevadega. Küll oli täna mõnus kõndida, jalad oleks nagu ise liikunud ja tiir ise oli ka 5+. Lihtsalt läksingi sinna, kuhu jalad viivad ja need teenisid täna küll hästi. Tallink-Reidi promenaad-Russalka-Kadriorg-Stockman-Viru väljak-Balti jaam-Heina uulits. 

Suurepärane Reidi promenaad

Kadriorg 

Tõeliselt ilus ilm oli. Õhtul ka. Pimedas oli samuti tore kõndida, sest nüüd saatsid mind peakohal poolkuu ja tähed. Oivaline lihtsalt.  

Aga täna oli muidu ka omapärane päev. Sain viibida meie SUPERMINISTEERIUMI (!!) ruumides ja isegi proua minister pidas vajalikuks läbi astuda. Ilmselt neile pole enne valimisi ühte suuremat sorti streiki vaja. Mõjub äkki mainele kehvasti või midagi. 

28.01. - 10,5 km 

Täna tagasihoidlikult, sest päris palju liikumist ja jalgadel seismist on veel ees. Õhtul ju JMKE sünnipäevakontsert koos Kurjamiga. Kõlab ikka väga hästi ja nemad juba alt ei vea publikut. Tänane tiir oli taas tõestus, et tasub linnas ringi käia lahtiste silmadega, sest nii mõndagi võib silma hakata, mida niisama ei paneks tähelegi. Lahedad asjad. Kas teie olete neid märganud?

29.01. - 11 km 

Tänane ilm oli kõndimiseks 5+. Eriti tore oli pikalt mere ääres tugeval liivapinnasel kõndida, ühel pool suured kivid ja teisel pool merd kaldast eraldav viimane lumeriba, mida meri sentimeetri haaval õhemaks lihvib. Lisaks kohati ka veel veidi jääd mere peal. Kuna täna oli minek värskes õhus nõnda mõnus, siis tõmbasin õhtul veel 4 kiltsa otsa. Pole paha. 

Stromka

30.01. - 5 km 

Jalad annavad veidi tunda, on juba matkatud küll igapäevaselt. Aga esmasest eesmärgist on puudu veel ainult 1 päev, eks hiljem siis näis. Tänase teekonna 5 km planeerisin juba tööjuures guugel mäpsis ette - kakerdasin lihtsalt mööda pealinna uulitsaid nii, et see 5 kilti täis saaks. Ja kui aus olla, siis oli näha taas sinist taevast. Ja isegi punakat tooni loojuvast päiksest, aga see õudne vaatepilt jäi mulle õnneks töö juurest tuuritama startides seljataha ja silmad ei pidanud seda taluma. Nali. 

Kaitseliidu peakants

Õhtul 1,5 h tantsulkat otsa ja peale poolt ühtteist õhtul olingi juba kodus tagasi. Külm õlu ja röötsakile, härra päevatöö sai tehtud.  

31.01. - 7 km 

Ja tänasega saigi lõpu 31 päeva kestnud ehk kuu aega jutti iga päev marssimise projekt. Viimase aja lemmikmarsruut läbi mereäärse ja sadamate, aga täna nautisin tavalisest rohkem Kalamaja uulitsaid. Tiirutasin üles ja alla, vasakule ja paremale ja kokku tuli 7 km.

Kalamaja kalmistupargi väravatorn aastast 1780. 

Kalamaja põhikooli juures

Võttes nüüd kogu selle kuuajalise perioodi kokku, siis peab tunnistama, et päris äge oli. Iga jumala päev või õhtu kõndima minek oli nagu päeva normaalne osa. Kokku jalutasin läbi selle ajaga 230 km (siuke Tallinn-Põlva ots), 497 000 sammu ehk ca 16 000 sammu keskmiselt päevas. Sammud on küll kogu päeva peale kokku, aga mis siis. Keskmiselt peaaegu 7,5 km kiirendatud liikumist päevas ei ole halb. Jõu- ja tantsutrennid sinna veel otsa. Mis aga edasi saama? Tont seda teadma. Selg jooksmist ei kannata endiselt, seega peab ikkagi kõndimise-tantsimise-sangpommide juurde vist jääma. Küll mitte enam 100% kõik päevad nagu nüüd jaanuaris oli.  

-